Kui juulis alustati Pargi tänava eskiislahenduse avalikkusele tutvustamist ja küsiti tagasisidet, olid tänava ehitustööd juba alanud. Sarnaseid läbirääkimisi ei tohiks puhkusekuudele ajastada. Ajasurve muutis seltsi sisese organiseerumise ja kogu infovahetuse keeruliseks. Tekkis mitmeid kommunikatsiooniprobleeme ja möödarääkivusi. Aktiivsete kaasamõtlejate suvekuud said seeläbi tugevasti häiritud. Oma kodukandi avaliku ruumi küsimustes kaasa mõtlejaid on niigi vähe. Iga objektiga on võimalik seda parandada. Seevastu pidime nägema hoopis uusi loobujaid, negatiivseid seltsi pihta suunatud meediakajastusi jm, mis on paraku küll destruktiivse iseloomuga, ega aita kuidagi edasi.

Kuidas saaks küll teisiti? 19. jaanuaril 2015 toimus linnavalitsuses seltsi esindajatega kokkusaamine. Hinnati kriitiliselt kogu protsessi. Arutati, kuidas tulevikus selliseid vigu vältida. Kuidas liikuda informatiivselt kaasamiselt sisulise suunas? Üks oluline samm selle suunas, on varuda nõnda tugeva avaliku ruumi mõjuga objektide läbirääkimiseks rohkem aega. Tegeleda põhjuste ennetamise, vähem tulekahju kustutamisega. Peame alustama läbirääkimisi juba projekteerimistingimuste sõnastamise eel. Antud juhul oli tänavaruumi põhikontseptsioon otsustatud suuresti juba projekteerimistööde lähteülesandes. Seal hulgas näiteks kahesuunaline rattatee ühel pool tänavat, mis oli suvise läbirääkimise üks olulisemaid probleemkohti, kuigi tegelikult juba omavalitsuse poolt otsustatud ja lukus. Lõppkokkuvõttes arvestab ju töö täitja, ehk projekteerija juba hinnapakkumise tegemisel projekteerimistingimustes antud põhimõtetega, mida tagantjärele muuta on juba kõigile keerulisem ja ressursikulukam. Nõnda olulise kaaluga avaliku tänavaruumi võimalikke probleemkohti tasub juba päris algstaadiumis ennetada. Seejuures tuleb kohalikku kogukonda käsitleda abistavate partneritena. Spetsialisti ja kohaliku ruumi "kasutaja" võiks teineteist toetada. Need pole pastakast imetud uued põhimõtted. See on sammu võrra eespool Euroopa riikides ammu paika loksunud tavapraktika. Kuulamist ja kuulda võtmist kardetakse jätkuvalt. Ometigi on eesmärk üllas. Ikka hea ruumikvaliteedi nimel ja säästes kõigi huvitatud osapoolte aega ning närve.

Toon mõned positiivsed muudatused võrreldes juulis 2014 esitatud eskiislahendusega:
  1. Pargi tänava telgjoon nihkus ka tänava Tähe tn poolses otsas elamukruntide vahele jääva teemaa keskmesse. Tähe tn 10 ja Pargi tn 15 külgnev teemaa võeti senisest enam kasuliku jalgtee pinnana kasutusse. Selle tulemusel jääb kogu teekoridoris jalakäijatele senisest enam liikumisruumi.
  2. Selts peab oluliseks, et parkimine oleks korraldatud pakutust suuremas mahus tänaval, vähem kruntidel. Pargi tn erakrundid on üsna kitsukesed ja kasulikku aiapinda võiks kasutada muuks otstarbeks, kui vaid monofunktsionaalse kivistunud parklana (tarbeaed, lastemäng, jms). Sundides parkimist normide järgi elamukrundi piires lahendama, on kohalike elanike aiaruumi valikud piiratumad. Pealegi aitab tänaval parkiv auto tänavaruumi füüsiliselt kitsamana hoida, mis omakorda hoiab tänava piirkiirust madalamana ja toetab Karlova kui valdavalt elamupiirkonna 30 km/h ala raamistikku. Selts peab jätkuvalt oluliseks turvalisemat ja kultuursemat liikluskeskkonda, mis arvestab kõigi liikumisvormidega ning teiste tänavaruumi väärtustega. Selle eest tuleb seista.
  3. Karlova saab omale Karlova platsi. Tähe-Pargi-Lootuse ristmikuga külgnev hetkel parklana kasutuses olev munakivikattega plats saab tulevikus autovabaks linnaplatsiks, mis jääb ka edasiselt otseühendusse Päeva pargiga (vahepeal on pakutud varianti, kus plats viidi teisele poole Pargi tänavat, kuid mis jätnuks selle täielikult ebafunktsionaalseks liikluskeeriseks, ei muuks). Autosõbrad saavad küll oponeerida järjekordse parkimisvõimaluse kaoga, aga siinjuures viitame punktile 2, mis tõi välja, et edasiselt saab pea kogu Pargi tn lõigul parkida, mis seni polnud võimalik (vana tee juures olid takistuseks vajunud teepinnast põhjustatud kõrged äärkivid, mis takistasid tänavaäärset parkimist). Pealegi on Ameerika juba '60ndail parkimise ja 10realiste tänavate baasil tõestanud, et kunagi ei saa olema piisavalt ruumi autodele. Auto pole linnaidee. Taastatud munakiviplatsi edasised kasutused on täpsustamisel. Mõned mõtted, mis siiani on pinnale kerkinud. Platsil on võimalik pidada pisiturgu, markeerida Tartu geograafilist keskpunkti. See plats saab olema kindlasti paljude igapäevaseks kohtumispaigaks, mis rikastab sotsiaalelu mitmel viisil. Platsi täpsem sisustamine ja side Päeva pargiga tuleks lahendada ideevõistluse raames. Kogu ala tervikliku ja avaliku ideevõistluse all tuleb näha kogu Päeva-Tähe-Pargi kvartali planeeringuala, mille arendamine on jätkuvalt probleemne, ega suhestu antud paiga huvitava heterogeense kesklinlik-karlovaliku piiriala iseloomuga (vt karlova.ee blogi Päeva pargi detailplaneeringu varasemaid postitusi).
  4. Selts ja välised eksperdid juhtisid tähelepanu Tähe-Pargi-Lootuse tn ristmikule. Ristmik on täna ülimalt ohtlik ja autokeskne. Ometigi on tegemist jalakäijatele ja ratturitele olulise sõlmega. Selts toetab Tallinnast tellitud eksperthinnangut, milles soovitati ristmik lahendada võrdõigusliku ristmikuna. Antud ristmiku tüüp on Karlovale üsna tüüpiline. Arvestades, et uue idaringtee ja Ihaste silla avamise järel võiks Karlovat läbiv transiitliiklus veelgi vähendada, on sarnaste kohaliku liiklusega elamupiirkonna põhimõtteid toetavate liikluskorralduslike abinõuda rakendamine tervitatav. Tähe tänav on küll erinevalt teistest Karlova kitsastest tänavatest avaram, kuid käsitletav siiski eelkõige kohaliku liikluse jaotamise selgroona. Antud muudatus esitab väljakutse ühtseid liikluse korraldamise põhimõtteid nägema kogu 30 km/h ala piires.
  5. Tänava tüüpristlõige kujunes esialgu plaanitust sõidutee osas kitsamaks. Algselt 6 m laiusena projekteeritud sõidutee (vahemaa äärekivist äärekivini) vähenes 5,6 meetrile. Nõnda jääb jalakäijatele rohkem ruumi ja tänav mõjub autokasutajale kitsamana. See aitab omakorda piirkiirusest kinnipidamist ohjata. Arvestades antud keskkonda, liiklustihedust ja piirkiirust, ei pea seda nägema põhjendamatu autode vastasusena, vaid 5,6 m laiune sõidutee on siin täiesti normide kohane lahendus, mis püüab vähendada autokesksust ja võtta arvesse teisigi liiklejaid.
  6. Rattaliiklus lahendatakse siiski kogu ulatuses Pargi tn põhjaküljel. Vaidlused rattaliikluse analoogselt autoliiklusega kahele poole tänavat lahendamise osas ei kandnud paraku vilja. Põhjendati seda tänavavalgustusmastide ja elamukruntide elektrivarustuse hetkeolukorra säilitamisega. Mõne masti ümberpaigutus ja elektrivarustuse muutmine tähendaks kulutusi, mida ei ole linnavalitsus valmis kandma. Nõnda jääb Tartu ja Karlova laiemat liiklusvõrku ning ratturite liiklust silmas pidades totter tänavati ühelt põhimõttelt teisele hüplemine. Ülejäänud Karlovas on ju selge, et samal põhimõttel rattateid ei ole tulemas. Pole ka vajadust. Lähemalt võib lugeda karlova.ee blogi varasematest teemakohastest seisukohavõttudest. Tõenäoliselt kujuneb reaalsus ikka nõnda, et ratturid jäävad liiklema mõlemal tänavaküljel, nüüd siis lõunaküljel küll jalakäijatega koos. Ilma, et oleks kasutada ratturile eraldi asfaltkattega teeriba jalgtee ja parkivate autode vahel. Küsimus on liiklusruumi ümberjaotamises, mis ei vaja lisaruumi ega -tingimusi. Probleemi lahendamiseks on pakutud allolevas kirjelduses ettapanek m4.
Viimati linnavalitsusega kohtumise järel peeti 26. jaanuaril 2015 seltsi poolt korraldatud arutelu. Põhiteemaks oli Tähe-Pargi-Lootuse tänavate ristmiku pakutud projektlahendus. Projektlahendusele tehakse mitte küll põhimõttelisi, pigem kosmeetilisemat laadi sisulisi muudatusi. Mõtted kajastuvad alloleval joonisel ning järgnevates selgitustes.



Karlova Seltsi poolsed 2015-02-02 muudatusettepanekud (edasiselt M1 jne, vt kaasasolevalt eskiisjooniselt) Tähe-Pargi-Lootuse tänavate ristmiku ehitusprojektile (töö nr 361/14, november 2014 seisuga, Karlova Seltsile esitatud tutvumiseks 2015-01-20, edasiselt projekt):

M1 – 5,6 m laiune Pargi tn sõidutee lõikub Tähe tänavaga analoogselt Pargi tn ja Kalevi tn ristmikule. Loobutakse eraldussaarest ja tekitatakse seeläbi jalakäijale/ratturile ohutum ning mugavam teeületus. Selline lahendus on ka kohasem Karlovale ja ka 30 km/h alale. Sõidutee põhjakülg jääb Projektlahenduse järgi. Sõidutee lõunakülg liitub Tähe tänavaga jalakäijatele tekitatud laienduse/pauna näol (m5). Suurematel veokitel on võimalik erandolukorras Pargi tänavalt vasakpöörde sooritamisel vajadusel jalakäijate paunalt (m5) nö liikumisruumi juurde „varastada“. Selleks on jalakäijate pauna äärekivi maksimaalselt 50 mm kõrgune (ülekäigukohas 0 mm, vt joonisel tähistatud punase joonega). Ristmiku geomeetria põhimõtteliselt ei muutu.

M4 – Arvestades Tähe tänavalt Pargi tänavale ja vastupidi suunduvaid kergliiklejaid ja Pargi tn uut, juba osalt ehitatud lahendust (kahesuunaline rattatee tänava põhjaküljel), on tõenäoline, et suur osa jalgrattureid ja osa jalakäijaid hakkavad kasutama tee ületamiseks teekurvile jäävat m4 piirkonda. Selleks on põhjendatud Projektis näidatud viimase parkimiskoha asendamine laiendatud jalakäijate alaga. Tähe tänavast alates kuni m4 tähistuseni saab luua parkimistasku. M4 piires säilub varasemalt projekteeritud katend. Ületuskohal viiakse äärekivid „nulli“.

M6 – Lootuse ja Tähe tn lõunaküljele on kavandatud jalakäijate ala laiendus. Tähe tn jääb vastaval laiendusel analoogselt Tähe tn ristmikust põhjasuunas Projektiga ette nähtule 6 m laiune (ühtne põhimõte kogu ristmiku situatsioonis ja selle kontaktalal). Pargi tn jääb jalakäijate ala M6 piires 5,6 m laiuseks analoogselt Pargi tn Projektis näidatule. Nõnda saavad jalakäijate ületused Lootuse ja Tähe tänaval turvalisemaks.

M2 – Ratturid, kes lähenevad Tähe tänavalt lõunasuunalt kahesuunalisele rattateele (eeldatavasti üks rattaliikluse põhisuund sellel ristmikul) vajavad pöörete sooritamiseks suuremaid raadiusi. Linnatänavate standard 9.1.4 (5) ütleb, et kergliiklustee ristmiku nurgaraadius ei tohiks olla vähem kui 3m. Selleks on Rattastatiividega ala raadiusi suurendatud. Samuti tuleb suurendada Karlova platsi läänenurga rattatee pöörderaadiust. Vastasel korral peab Tähe tänavalt lähenev jalgrattur tegema sõiduteel enne parempööret ohtliku jõnksu vasakule. Eraldi peaks mõtlema, kas Pargi tänava suunalt ristmikule lähenevate jalgratturite ooteala on piisavalt suur, et seal ei tekiks pööret ootavate jalgratturite ja piki Tähe tänavat liikuvate jalakäijate vahel konflikti. Oluline on hoolikalt läbi mõelda milliseid liiklusmärke ja teekattemärgistust siin kasutada, et ristmik oleks võimalikult üheselt mõistetav jalgratturile, jalakäijale ja autojuhile. Soovitame pöörduda Pargi tänava jalgrattatee ja Tähe tänava ristmiku küsimuses linna kergliiklusteede komisjoni poole, kus saab selle küsimuse põhjalikumalt läbi arutada.

M7 – Karlova plats jääb jalakäijate alaks (linnaplats). Ala sillutatakse olemasolevate munakividega. Ala võimalikud esialgsed kasutused: Tartu geograafilise keskkoha markeerimine, turg, turistide kogunemine, nt giidiga ekskursioonide algus- ja lõpp-punkt jm kesklinlikud kogunemised, tegevused. Platsi kujundamiseks ja „sisustamiseks“ korraldada ideevõistlus käsikäes ülejäänud Päeva pargi ideevõistlusega. Projektiga ette nähtud jalgrataste parkimisala on tervitatav idee. Platsile paigaldada teisaldavad paigaspetsiifilise vormiga betoontõkked, mille sarnaseid on Tartu kesklinnas mujalgi kasutusel. Koostöös Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuri valdkonna spetsialistidega kujundada Karlova linnaosa jaoks sobivad väikevormid, Karlova Selts on valmis seda tegevust eest vedama.

Tähe tn põhjasuunda jääva parkimistasku algust on joonisel viidud ülekäigurajalt kaugemale, nõnda paraneb tänava võimalike sõidukite vaadeldavus jalakäijale/ ratturile.

Lisaks peame meile saadetud protokolli veidi erinevaks kohapeal kokkulepitust. Tsiteerime 19. jaanuaril 2015 Tartu LV, LMO, nõupidamisruumis toimunud koosoleku (edasiselt Koosolek) protokolli nr 2 punkti nr 1 - LMO edastab koosolekul osalejatele veelkord tutvumiseks projektilahenduste asendiplaanid koos liikluskorraldusjoonistega. KS esitab omapoolsed konstruktiivsed ja põhjendatud märkused hiljemalt 03.02.2015.a. Olulisi muudatusi (tee telje muutmine, parkimiskorraldus, vms) kinnitatud projektlahenduses taaskord mitte ette näha.

Koosolekul toodi abilinnapea Valvo Semilarski poolt välja, et Tartu Linnavalitsus on valmis sisulise koostöö jätkuks, mis võiks tähendada mitte vaid informatiivset kaasamist, vaid sisulistes küsimustes läbirääkimist. Sellest tulenevalt palume korrigeerida ülaltoodud Koosoleku sõnastus koosolekul räägitule vastavaks - LMO edastab koosolekul osalejatele veelkord tutvumiseks projektilahenduste asendiplaanid koos liikluskorraldusjoonistega. KS esitab omapoolsed konstruktiivsed ja põhjendatud märkused hiljemalt 03.02.2015.a. Põhimõttelist Pargi tn rekonstrueerimisprojekti lahendust muutma ei hakata. Küll on võimalikud asjakohaselt põhjendatud sisulised muudatused Tähe-Pargi-Lootuse ristmiku situatsioonile.

  • Lisaks palume esitada meile ka Pargi-Kalevi tn ristmiku liikluskorralduslik lahendus tutvumiseks.
Ettepanekud esitatati 2. veebruaril 2015 linnavalitsusele. Aeg näitab, kas ettepanekud on ka linnavalitsuse silmis piisavalt põhjendatud.

Lähipäevil korraldatakse uus ehitushange, mille raames lõpetatakse tänav koos Tähe-Pargi-Lootuse tänavate ristmikuga.

Ülevaate koostas Edgar Kaare, Karlova Seltsi linnaruumi toimkonna liige, volitatud maastikuarhitekt